Maavalitsuse kujunemise lugu

4.05.14
19. aprillil 1919 määrati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees Jaan Kurvits - esimene Valga maavanem. 27. mail sai ta ülesandeks koostada maakonnavalitsus 4 osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond.

Valitav maakonnavalitsus oli kuni 24.jaanuarini 1934. Siis kehtima hakanud uue põhiseaduse järgi muutus maavalitsus riigiasutuseks.
22.02.1990. reorganiseeriti Valga Rajooni RSN Täitevkomitee Valga Maakonnavalitsuseks.

Vastavalt 1993.a. 29. juunil Riigikogu poolt vastu võetud maakonna valitsemiskorralduse seadusele toimus maavalitsuse töö ümberkorraldamine.
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitati Valga Maavalitsuse põhimäärus. Maavalitsuse struktuuri kuulusid maavanem, asemaavanemad, maasekretär, kantselei, 12 osakonda ja osakonna õigustes ametit.
Maakonna valitsemiskorralduse seadus kaotas kehtivuse 1996.a. 01.jaanuaril jõustunud Vabariigi Valitsuse seadusega. Vabariigi Valitsuse seaduse alusel on maavalitsus riigieelarvest finantseeritav täidesaatva riigivõimu valitsusasutus. Seadusega on määratud maavanema ja maasekretäri pädevus , nende teenistusse võtmine ja asendamine, samuti maavalitsuse staatus ja ülesanded.
Vabariigi Valitsus oma määrusega 3. juunist 1997.a. kinnitas Valga Maavalitsuse asukoha ja struktuuri ning kantselei ja osakondade põhiülesanded, mille alusel maavanem kinnitas kantselei ja osakondade põhimäärused.