Maakonna kujunemise lugu

12.12.14

3. juulil 1783. a andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele, millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond (ehk Valga kreis). Katariina II käskkiri kindralkuberner Browne´ile asehaldamiskorra sisseseadmiseks Liivimaal.

Käskkiri Riia kubermangu asutamise kohta 3. VII 1783
Käsime kõigearmulikumalt Meie Kindralil, Riia ja Tallinna kindralkuberneril krahv Browne´il viia ellu käesoleval aastal Meie korraldused kubermangude valitsemise kohta, välja antud novembrikuu 7. päeval 1775. aastal, Riia kubermangus, koostades selle asehaldurkonna 9-sast ringkonnast ehk maakonnast, ja nimelt: Riia, Võnnu, Valga, Volmari, Pärnu, Viljandi, Tartu, ühest kindralkuberneri äranägemise järgi määratavast ja Saaremaast. Selle kubermangu täpsete piiride määramise jätame meie mainitud kindralkuberneri kokku leppida naaberkubermangude valitsejatega, millest, samuti kui iga maakonna
hingede arvust tal tuleb teatada meie senatile.
Seega asehalduskorraga eraldati Liivimaal Riia maakonnast Volmari, Võnnust Valga, Pärnust Viljandi ja Tartu maakonnastlõunaosa, mis sai 1784 Võru maakonnaks (lk 66, Eesti ajalugu IV, peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2008).

Suures osas tänapäeva Läti alale moodustatud Valga maakond koosnes 11 kihelkonnast:
Luke, Härgmäe, Volfahrth, Trikata, Smiltene, Palzmar, Tirsa, Oppekaln, Schwaneburg e Gulbene, Marienburg, Adsel e Koivalinn e Gauijena. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid 2 – Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu.

Allikas: Valga Muuseum

 

 

Üks legendidest:

Eesti-Läti piiril asuva Valga linna mõjuala ulatub kahe riigi kakskeelsesse kultuuriruumi, kus Konnaoja poolitab kaksiklinna Valga-Valka ning avab värava Lõuna-Eestisse. Liivimaa kubermangu kuulusid nii Lõuna-Eesti kui Põhja-Läti alad ning Valga linna koos oma kaksiklinna Valkaga saab lugeda Liivimaa keskuseks.

Legend linna jagunemise kohta kahe riigi vahel räägib, et vanal Liivimaal arenes Valga ühtse linnana. Kui tekkisid Eesti ja Läti vabariik, ei suudetud ära jagada, kummale peaks linn kuuluma. Piiritüli lahendas 1920. aastal inglise kolonel Tallents, keda olevat kostitatud ühel nädalal eestlaste ja teisel lätlaste juures. Tallents olla käega (mõõgaga) löönud ja linna kaardil pooleks jaganud – eestlased ühele ja lätlased teisele poole.

Tänapäeval on Valga-Valka nagu üks linn, mis ei mahu ühe riigi piiridesse. Sellest ka tunnuslause "Valga-Valka, 1 linn, 2 riiki".