Uudised ja teated

« Tagasi

Tallinna tänavatelt hoiti mullu eemal ligi 600 000 kasutatud süstalt

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

7. aprill 2017

 

Tallinna tänavatelt hoiti mullu eemal ligi 600 000 kasutatud süstalt            

 

Kolm süstlavahetuspunkti hoidsid mullu Tallinna tänavatelt eemal ligi 600 000 kasutatud süstalt, mis muidu oleks juhuslikes kohtades vedeledes ohustanud eelkõige tallinlaste lapsi.

 

„Aus on tunnistada, et Euroopa mõistes on Eesti narkoriik," tõdes Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova. „Seda fakti üleöö ei muuda, kuid ulatuslikud süstlavahetusprogrammid vähendavad oluliselt ohtu ülejäänud ühiskonnale. Need kokku kogutud 600 000 kasutatud, potentsiaalselt nakkust kandvat süstalt jäänuks muidu tänavatele, mänguväljakutele, puhkealadele ja hoovidesse kaaskodanikke, eriti lapsi ohustama."

 

Kolm Tallinnas tegutsevat kahjude vähendamise keskust, mis rahvasuus on tuntud süstlavahetuspunktidena, korjasid narkootikume süstivatelt inimestelt 2016. aasta jooksul kokku 588 697 süstalt. Aasta jooksul lisandus keskustele 295 klienti.

 

Tänavuse aasta esimese kolme kuuga kogusid AIDSi Tugikeskus, Pealinna Abikeskus ning Convictus Eesti kokku 153 399 süstalt, uusi kliente on lisandunud 61.

 

„Nimi „süstlavahetuspunkt" tekitab inimestes teravaid emotsioone, kuid oluline on mõista, et sellised keskused rajatakse kohtadesse, kus sõltlased nagunii liiguvad," rõhutas Kurbatova. „Kogemus näitab, et korraliku nõustamis- ja süstlavahetuskeskuse rajamine vähendab narkomaanidega seotud riske piirkonnas märgatavalt."

 

Kurbatova kinnitusel on kahjude vähendamise keskuste nimetamine „süstlavahetuspunktiks" ekslik, sest lisaks pakuvad sarnased keskused ka mitmekülgset nõustamist ja tugiteenuseid.

 

Praegu on Tallinnas kaks kahjude vähendamise keskust, kuid kõige probleemsemaks piirkonnaks on osutunud Põhja-Tallinn, kus „klientuuri" liigub palju, kuid püsivat keskust pole. „Põhja-Tallinn vajab seda teenust enim, kuid me näeme, et piirkonna inimeste loomulikku muret süstlavahetuskeskuse osas üritatakse hirmukülvamise ja propagandaga üles õhutada paanikalaineks," nentis Kurbatova. „Tervise Arengu Instituut ei ole kunagi soovinud avada lihtsalt „süstlavahetuspunkti", vaid rajada koostöös kogukonna, politsei ja linnavõimuga terviklahendus, mis muudaks narkoprobleemiga piirkonna turvalisemaks, kenamaks ja inimeste jaoks paremaks elukeskkonnaks."

 

Kurbatova kinnitusel tõestab Lastekodu tänava keskuse näide, et edukast koostööst on paranenud nii kohalikud elanikud kui ka piirkonna turvalisus. „Arutasime elanikega nende mured läbi, paigaldasime turvakaamerad. Keskuse teenusepakkuja kontrollib mitu korda päevas ümbrust läbi ja vajadusel korjab üles keskuse klientidest jäänud prügi ja loomulikult lahendab olukorra kohe, kui tundub, et keegi võiks lähedusse süstima jääda," kirjeldas Kurbatova.

 

Tulemusena on piirkond muutunud elanike jaoks ühtaegu nii turvalisemaks kui kenamaks elukeskkonnaks ning politsei kinnitusel seal narkomaanidega seotud probleeme praktiliselt ka ei esine.

 

Nõustamiskeskuste, sealhulgas süstlavahetusteenuse osutamise, eesmärgiks on vähendada narkootikumide tarvitamisega seotud kahjusid nii tarvitajatele kui kogu ühiskonnale ning seeläbi kõigi turvalisuse tõstmine. Nõustamiskeskustes pakutava süstlavahetusteenuse tõttu väheneb oluliselt parkidest, mänguväljakutelt ja koolihoovidest leitavate süstalde arv. Lisaks kasutatud süstalde vahetamisele puhaste vastu, pakutakse nõustamiskeskustes sõltuvusprobleemidega inimestele ka mitmekülgselt abi, sealhulgas tervisealast nõu ning sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist. Keskuses saab teha ka näiteks HIV-kiirtesti ning läbida narkootikumide üledoosi korral tegutsemise koolitus. Keskusest suunatakse vajadusel ka tuberkuloositesti tegema ja muude tervishoiuteenuste (sh näiteks nakkusarsti) juurde. 

 

Üle poolte sõltuvusravile pöördunud inimestest, on teinud seda tänu süstlavahetuseteenustele.

 

Eestis pakutakse kahjude vähendamise teenuseid juba 1997. aastast. Viimastel aastatel on teenuste kaudu sõltlastele jagatud aastas keskmiselt kaks miljonit puhast süstalt ja nõela.

 

Süstlavahetus- ja nõustamisteenuse keskusi on plaanis juba sellel aastal laiendada nii Tallinnas kui mujal Eestis. Kõige suuremaks prioriteediks on keskuste avamine Tallinnas, Lasnamäel.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee